Artikkel "Anarchism Triumphant..." (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 10)

Artikkel "<insert article with overly long name here>" arvustus

"Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" (ka teatud oma sünonüümi alt "<insert article with overly long name here>") on Eben Mogleni poolt kirjutatud artikkel, mis käsitleb intellektuaal omandit, autoriõigust ning n-ö vabavara (sobivam nimi ikkagi Libre tarkvara).

Mogleni arvamus oli, et vabavara lõpuks muudab seadust seoses autoriõigustega ning kuigi autoriõigus on tänapäeval ikka olemas, osad tema mõtted on ikka tõeks saanud, olgu see tervenisti või ainult osaliselt.

Üks Mogleni põhiuske oli vabavaralt tulevate võimaluste võimsus üle ükskõik mille, mida omandtarkvara suudab maailmale pakkuda. See osa tundub tänapäeval täitsa realiseerunud asjana. Omandtarkvara on ikka olemas, aga üle maailma on võetud kasutusele GitHub jne ilma piiranguteta, mis kindlasti tuleksid omandtarkvaraga.

Veel üks asju, mille poolest Moglen oli õige on seoses uute projektidega nagu näiteks Creative Commons, mis proovib tagada seadusliku ligipääsu teiste "creative work"-ide juurde, et neid edasi arendada ja jagada, pakkudes rahvale erinevaid copyright ehk autoriõiguse litsentse läbi mille seda teha.

Eks siis artikli kokkuvõtteks: Mogleni idee autoriõiguse lahti saamisest ei ole tõeks saanud (vähemalt mitte veel) seda on hoopis ainult tugevamaks tehtud, et Interneti tulekuga midagigi teha, aga paljud teised tema mõtted seoses vabavaralt tulevate võimalustega ja intellektuaal omandi alternatiividega on saanud tõeseks tänapäeva digitaalses maailmas.


Kasutatud allikad:

1 - https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594

2 - https://en.wikipedia.org/wiki/Anarchist_symbolism

> https://cia.media.pl/symbole_ruchu_anarchistycznego [lipp 1]

> https://books.google.ee/books?id=hu0j22luZ_oC&q=%22circle+A%22 [lipp 2]

3 - https://moglen.law.columbia.edu/


.-. .- -- ... . ... ....... .-.. .- ..- .-. ... --- ---

Suvalised (blogiga seotud) mõtted:

  • Tead, Bloggeri vormistus on ikka tõeline bardakk. Nii palju vaeva väikeste asjade jaoks...
  • Seekord oli veidi rohkem ideid, mida teha jne.
  • Eks see on tegelt hea aeg küsida, aga mis on parool, et tulemusi vaadata? Paarilt inimeselt küsinud, aga keegi ei tea mis parool on (ja loengu salvestust ka pole :p).
  • Bottom text.

Eben Moglen jumpscare!


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 2)

Image
USENET Newsgroups ikka veel olemas, kuid mitte tuntud (3) Tulnud algselt a. 1979, USENET oli viis andmevahetuseks arvutite vahel kasutades algul Unixi UUCP (Unix-to-Unix-copy) protokolli ja hiljem NNTP protokolli, mis oli spetsiaalselt selle jaoks loodud. Ajaga lisandus juurde Newsgroupe, kuhu kasutajad said postitada artikleid ning nendele all ka postitada, ning iga Newsgroup kattis kindlat teemat. (1) Lühidalt saab seda kutsuda Redditi ja teiste foorumil põhinevate veebilehtede eelkäijaks (samas ka sotsiaalmeedia eelkäija). Tänapäeval on USENET ja seega ka Newsgroupid veel kasutusel, kuid nende põhikasutus on üle aja muutunud. Tänapäeval on selle vanat põhifunktsiooni (artiklite postitamine, kommentaarid jne) asendanud sajad erinevad sotsiaalmeedia veebilehed ja/või rakendused ning nüüd kasutatakse seda tihti BitTorrenti alternatiivina või lihtsalt failide saatmiseks, sest vajadusel on läbi selle võimalik saata suuri faile. (2) Archie kadunud, kuid asendatud (5) Algul nähtud a. 1986
Read more

3 Põnevat IT-lahendust (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 1)

Image
Docker Revolutsiooniline! (2) Tulnud välja aastal 2013, Docker on tarkvaraplatvorm, mis võimaldab haldada n-ö konteinereid. See küll ei olnud esimene oma liigist, konteineritega tegelevaid rakendusi oli juba olemas, aga Dockerit eristas see kuidas seda implementeeriti – lubades kõiki konteinereid jooksutada kõikidel seadmetel, mis toetavad Dockerit. (1) Apple Newton Põrus läbi. (3) Newton oli Apple'i esimene PDA ( personal digital assistant ) ning tuli välja 1993. See oli innovaatiline, pakkudes näiteks käekirja tuvastamist, aga lõpuks see ikka põrus läbi. Vaieldavalt selle suurim probleem oli ka selle suurim innovatsioon, käekirja tuvastamine lihtsalt ei olnud piisavalt täpne ja oli tihti vigane. Lisaks, oli see ka liiga kallis tavatarbijale ning tuli välja sarnasel ajal kui Palm Pilot millega see lõpuks konkureeris. (6) Microsoft Kin ???? (4) Sihtides sotsiaalmeedia kasutajaid, Microsoft tuli Verizoni jaoks välja Microsoft Kiniga aastal 2010, mis kohe esimest päevast põrus läbi.
Read more