ICY0004

(Eriti ei tea, mida siit ootatud oli, kas kõigil põhimõtteliselt sama töö ei tule? Pilte polnud piisavalt.) Tugevused (Strengths) Digiühiskonna arengukava 2030 pakub välja tõhusat tegevuskava Eesti digiühiskonna arenguks (nagu nimi ütleb), arendades Eesti digiinfrastruktuuri. Plaan on pikaajaline ning järgib Eesti 2035 visiooni, mida ka toetab valitsus. Pikaajalise plaani paindlikuse tagamiseks on kaasatud paljuid ettevõteid ja ka Eesti riigi kodanikud, et saavutada kvaliteetne lõpptulemus. Nõrkused (Weaknesses) Tõhus ja hästi välja planeeritud tegevuskava ei tähenda, et selle läbiviimine tuleb kerge ega sujuv. Probleemideks võib tulla näiteks: a) kuhu ressursse reaalselt panna, millele keskenduda?, b) rahva valmidus / nõusolek pideva digitaliseerimisega, c) valitsuse pidev ja muutumatu tugi ja nõusolek seda läbi viia. On ka tähtis, et plaan oleks paindlik. On küll kaasatud mitmeid ettevõteid ja ka kodanike, aga nende tagasisidest peab ka olema reaalset kasu. Alati ei pea tagasisidet j

The Wall Street Journal kasutab uut meediat oskuslikult Alustades printimist 1889 a., The Wall Street Journal (WSJ) on maailma üks suurimaid ajalehti, keskendudes kõvasti äri ja majandusega seotud teemadele. Uue meedia poolest, minu meelest on nende veebileht hea kujundusega ning on võetud kasutusele digitaalmeedia plussid (näiteks pidevalt muutuvad aktsia numbrid). Selle poolest tundub nende X-i (varem teatud kui Twitter,  rest in peace ) kasutus ka hea, nad ei kasuta seda ainult, et oma artikleid sinna linkida vaid nad teevad platvormile sobivaid postitusi ka (# postitused, küsitlused jne). Edaspidi minnes nad hakkavad aina rohkem keskenduma digitaalmeediale ja ajaga kaasaminemisele, vähemalt nii ütles peatoimetaja Emma Tucker ning seda ka toetab nende väljaannete kogus. Aastast 2018-2023 on füüsiliste ajakirjade kogus kahanenud peaaegu pooleks samal ajal kui kogu tellimuste arv on tõusnud 50% võrra. Pean nõustuma, et füüsilisel ajakirjal on raske tulevik. Gannett media uues meedias

USENET Newsgroups ikka veel olemas, kuid mitte tuntud (3) Tulnud algselt a. 1979, USENET oli viis andmevahetuseks arvutite vahel kasutades algul Unixi UUCP (Unix-to-Unix-copy) protokolli ja hiljem NNTP protokolli, mis oli spetsiaalselt selle jaoks loodud. Ajaga lisandus juurde Newsgroupe, kuhu kasutajad said postitada artikleid ning nendele all ka postitada, ning iga Newsgroup kattis kindlat teemat. (1) Lühidalt saab seda kutsuda Redditi ja teiste foorumil põhinevate veebilehtede eelkäijaks (samas ka sotsiaalmeedia eelkäija). Tänapäeval on USENET ja seega ka Newsgroupid veel kasutusel, kuid nende põhikasutus on üle aja muutunud. Tänapäeval on selle vanat põhifunktsiooni (artiklite postitamine, kommentaarid jne) asendanud sajad erinevad sotsiaalmeedia veebilehed ja/või rakendused ning nüüd kasutatakse seda tihti BitTorrenti alternatiivina või lihtsalt failide saatmiseks, sest vajadusel on läbi selle võimalik saata suuri faile. (2) Archie kadunud, kuid asendatud (5) Algul nähtud a. 1986

Docker Revolutsiooniline! (2) Tulnud välja aastal 2013, Docker on tarkvaraplatvorm, mis võimaldab haldada n-ö konteinereid. See küll ei olnud esimene oma liigist, konteineritega tegelevaid rakendusi oli juba olemas, aga Dockerit eristas see kuidas seda implementeeriti – lubades kõiki konteinereid jooksutada kõikidel seadmetel, mis toetavad Dockerit. (1) Apple Newton Põrus läbi. (3) Newton oli Apple'i esimene PDA ( personal digital assistant ) ning tuli välja 1993. See oli innovaatiline, pakkudes näiteks käekirja tuvastamist, aga lõpuks see ikka põrus läbi. Vaieldavalt selle suurim probleem oli ka selle suurim innovatsioon, käekirja tuvastamine lihtsalt ei olnud piisavalt täpne ja oli tihti vigane. Lisaks, oli see ka liiga kallis tavatarbijale ning tuli välja sarnasel ajal kui Palm Pilot millega see lõpuks konkureeris. (6) Microsoft Kin ???? (4) Sihtides sotsiaalmeedia kasutajaid, Microsoft tuli Verizoni jaoks välja Microsoft Kiniga aastal 2010, mis kohe esimest päevast põrus läbi.