Posts

Arendus- ja ärimudelid (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 11)

Image
Dropbox (kiirarenduse mudel) Juhul, kui sind huvitab IT või tegeled tihti arvutitega, siis tõenäoliselt oled kunagi oma elus kuulnud Dropboxist ja võibolla seda ka kasutanud. See on üks enim tuntumaid pilveteenusied, mis pakkub kohta, kuhu faile ülesse laadida ning ka levitada. Dropbox kujunes välja tuginedes Rapid Application Development (RAD) mudelile ja teistele Agiilsetele tehnikatele. Eesmärk (nagu selliste projektidega on) oli võimalikult kiirelt välja arendada minimum viable product (e MVP), lisades kiirelt juurde igasugust funktsionaalsust ja siis sealt edasi minnes tagasisidet saama, et protsess uuesti alustada -- tehes projekt veel funktsionaalsemaks jne jne. Red Hat (tervikliku tugisüsteemi pakkumine kindla kaubamärgi all) Nüüd siis Red Hati poolest, mis on < insert long name here > mudel. Nende ärimudel siis tähendab seda, et nad abistavad projektide arengus, mis on tehtud avatud lähtekoodiga ja müüvad seda koos kõrvaliste tugiteenuste ja kasutaja toega. Lisaks, on

Artikkel "Anarchism Triumphant..." (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 10)

Image
Artikkel " <insert article with overly long name here> " arvustus "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" (ka teatud oma sünonüümi alt "<insert article with overly long name here>") on Eben Mogleni poolt kirjutatud artikkel, mis käsitleb intellektuaal omandit, autoriõigust ning n-ö vabavara (sobivam nimi ikkagi Libre tarkvara). Mogleni arvamus oli, et vabavara lõpuks muudab seadust seoses autoriõigustega ning kuigi autoriõigus on tänapäeval ikka olemas, osad tema mõtted on ikka tõeks saanud, olgu see tervenisti või ainult osaliselt. Üks Mogleni põhiuske oli vabavaralt tulevate võimaluste võimsus üle ükskõik mille, mida omandtarkvara suudab maailmale pakkuda. See osa tundub tänapäeval täitsa realiseerunud asjana. Omandtarkvara on ikka olemas, aga üle maailma on võetud kasutusele GitHub jne ilma piiranguteta, mis kindlasti tuleksid omandtarkvaraga. Veel üks asju, mille poolest Moglen oli õige on seoses uute projektidega n

IT juhtimine ja riskihaldus (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 9)

Image
Sundar Pichai - juht ( leader ) Juhi rolli alla võiks määrata Alphabet Inc. CEO'd, Sundar Pichai. Ta on tuntud oma selgete visioonide / eesmärkite eest ning keskendub terve jõuge nende täitmisele. Tema põhiline proriteet on enda / Alphabeti eesmärkide täitmine ja see väljendub oma tegevustes. Keskendudes rohkem meeskonna juhtimisele ja kindlasse / õigesse teele suunamisele, aga vähe aega nende samade meeskonnaliikmete motiveerimisele ja õpetusele. Viimasel ajal on ta n-ö " botch "-inud Google AI Gemini projekti väljalaske release 'i (väljalask ei ole normaalne sõna), aga eks tulevik näitab, kas see oli nii halb kui hetkel öeldakse. Reed Hastings - arengumootor ( change agent ) Netflixi co-founder ja co-CEO Reed Hastings on tänapäeva elule oluline arengumootor, tuues Netflixi arenguga kaasa saadete ja filmide voogedastuse (striiming*1 ehk streaming ). Koos Hastingsi juhtimisega on Netflixist arenenud üks maailma suurimaid firmasid, algselt üürides välja DVD-sid ning e

IT proff...? (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 8)

Image
Diplom või tunnistus? Mul kõige rohkem isikliku kogemust sel alal pole, olles ainult IT-s töötanud praktika käigus, aga eks kirjutan sellest, kuidas see mulle tundub. Üldisemas vaates, ma arvan, et diplom on eelistatud. Ma usun, et on olemas ka üldisemaid sertifikaate, aga tavaliselt on nad üsna kitsa suunaga ning haridus on just vastupidi, et on natukene kõike õpitud, on omandatud mingisugused baasteadmised, et soodustada töötaja väljaõpet. See muidugi ei tähenda, et need teadmised eriti head oleks, aga eks need midagi ikka on. Nüüd rääkides rohkem spetsiifilistest ja / või kõrgtasemel oskustest, siis ma eeldan sertifikaati on eelistatud kõvasti rohkem kui mingit haridust. Väljaõpe on palju-palju keerukam ning on parem tugineda sertifikaadile, mis tõestab mingeid oskusi. Diplomi poolest on tähtis ka mainida, et õppeasutus loeb päris palju, vähemalt minu arust. Ise sattusin siia läbi kutsekeskkooli ja selle vastu pole mul eriti kiidusõnu anda. Enda kogemuse järgi, kui ma peaksin kedagi

Tarkvaralitsensid (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 7)

Image
Ärivaraline litsents Siit loetelust kõige kinnisem litsents. Vabalt levitamine on keelatud või lubatud, aga piiratud määral vastavalt litsentsi tingimustele. Kood ei ole avatud ning edasiarendus pole lubatud. Litsentsi plussid tulevad selle n-ö kinnisusest. Tarkvara levitamise ja kasutuse üle on rohkem võimu, rohkem kontrolli, mis on tagatud läbi seaduse. Miinusteks on siis selle läbipaistvuse puudumine, sest keegi teine ei näe seotud lähtekoodi ning kasutajatel puuduvad mõned õigused, mis neile kasu võib tuua. Ärivaralist litsentsi võiks eelistada juhul, kui intellektuaal omandi on üpris tähtis ja / või on soovitud tarkvara levikut piirata. Parim litsents raha teenimiseks. GNU GPL Võrreldes ärilitsentsidega väga vaba, kuid ühe asja poolt kinnisem kui BSD litsents. Tarkvara on avatud lähtekoodiga ning seda on lubatud: kasutada, levitada, muuta ja edasiarendada. Litsentsi plussid ja miinused tulevad selle vabadusest. Tavakasutajate jaoks on litsents hea ja sõbralik, neil on praktiliselt

WIPO (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 6)

Image
Patent -- kõige paremini toimiv Ei ole minu arust kõige rohkem kommenteerida patentide poolest, paar olulist muudatust võiks / oleks vaja teha, aga üldises pildis ma oma teadmistega ütleks, et nad teevad oma tööd hästi. Patentide olemasolu poolest olen arvamusest, et neid on vaja. Küll ühiskond saaks hakkama, võibolla isegi paremini kui praegu, aga see lihtsalt poleks minu arust õiglane. Millegi leiutajal peaks olema parem võimalus sellelt kasu saada kui keegi teine, kes on lihtsalt rikkam ja saab seda leutist paremini ära kasutada raha teenimiseks. Üks asju, mida võiks kindlasti lähemalt vaadata on patendid seotud tervise / meditsiiniga. Patendid võiksid nende puhul ikka alles hoida, aga lühemalt, et saaks innovatsiooni jaoks rahvale kiiremini kätte jõuda. Copyright -- vajab muudatusi Eks tegelt ma arvan, et mõlemad nii patendid kui copyright ehk autoriõigus umbes töötavad nii nagu nad peaksid, autoriõigusel on suureks probleemiks see, et see on paljudel juhtudel liiga ebakindel. Eri

V. Shea netikett (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 5)

Image
Ole inimene -- tähtsamaks saanud Ei ole olukorda niikaua jälginud, et täpseid põhjuseid teada, aga arvan, et paljud nõustuksid väitega, et Internet on üle aja aina vitrioolsemaks läinud. Paljud vaatavad ainult negatiivseid postitusi ning jagavad kommentaariumis negatiivseid kommentaare ja see on kõik mis nad seal teevad, miks? Tundub nagu kõik on tehtud põhjuseta negatiivseks, inimesed tahavad olla vihased, aga miks? See ei tee nende elu paremaks, see ei tee nende päevagi paremaks. Lihtsalt raiskavad oma aega ja ei arvesta teistega, ei arvestada sellega, mida postitatakse, tahetakse ainult postitust vaadata, ja eeldata postitajalt halvimat, et neid sõimata. Mistõttu on minu jaoks tähtis ikka käituda nagu sa räägid inimesega, kellel on oma tunded, oma mõtted. Lisa punktina kommenteerin Shea 10. punkti kohta ka, nimelt: kui keegi peaks foorumis tunnistama, et ta tegi vea siis tihti juhtub, et ta kommentaar saab hoopis allahääletusi. Miks? Lihtsalt kuna nad tunnistasid, et nad tegid vea?