Digiühiskonna arengukava 2030 SWOT-analüüs (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 4)

(Eriti ei tea, mida siit ootatud oli, kas kõigil põhimõtteliselt sama töö ei tule? Pilte polnud piisavalt.)

Tugevused (Strengths)

Digiühiskonna arengukava 2030 pakub välja tõhusat tegevuskava Eesti digiühiskonna arenguks (nagu nimi ütleb), arendades Eesti digiinfrastruktuuri. Plaan on pikaajaline ning järgib Eesti 2035 visiooni, mida ka toetab valitsus.

Pikaajalise plaani paindlikuse tagamiseks on kaasatud paljuid ettevõteid ja ka Eesti riigi kodanikud, et saavutada kvaliteetne lõpptulemus.


Nõrkused (Weaknesses)

Tõhus ja hästi välja planeeritud tegevuskava ei tähenda, et selle läbiviimine tuleb kerge ega sujuv. Probleemideks võib tulla näiteks: a) kuhu ressursse reaalselt panna, millele keskenduda?, b) rahva valmidus / nõusolek pideva digitaliseerimisega, c) valitsuse pidev ja muutumatu tugi ja nõusolek seda läbi viia.

On ka tähtis, et plaan oleks paindlik. On küll kaasatud mitmeid ettevõteid ja ka kodanike, aga nende tagasisidest peab ka olema reaalset kasu. Alati ei pea tagasisidet jälgima, aga mingis punktis peab seda ikka kuulama.


Võimalused (Opportunities)

Investeerides digitaal infrastruktuuri ja innovatsiooni, plaan toob endaga kaasa võimaliku majanduskasvu, investoreid ning tekitab uusi töökohti.

Teiseks, plaani edukal läbiviimisel saab Eesti riik enda mainet tõsta ja maailma tähelepanu saada, mis võib tuua palju boonuseid -- lähedasemad suhted teiste riikidega, sisserändlus jne.

Lisaks, arengukava üheks osaks on küberturvalisus, mille parendamine võib tõsta Eesti kodanike usku Eesti riiki.


Ohud (Threats)

Suurim oht digitaalmaailmale on ikka küberohud. Tegevuskavas on küll osa, mis keskendub küberturvalisuse tase tõstmisele ning tagamisele, aga kunagi ei saa kindel olla.

Ohuks võib ka tehnoloogiline areng olla -- juhul kui plaanis ei ole tagatud tõeline paindlikus. Ülevaatused toimuvad kord aastas, mis võib osutuda liiga väheseks / aeglaseks.

Tähtis on ka tagada rahva tuge. Kui areng osutub paljude jaoks liiga arusaamatuks ja suur osa rahvast näeb seda kui raharaisk või ebavajalik võib tegevus olla katkestatud.


Kasutatud allikad:

1 - https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

2 - https://twitter.com/unicouniuni3 [tahtsin iga pealkirja jaoks pilti, nii et saite paar kassipilti]

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 2)

Image
USENET Newsgroups ikka veel olemas, kuid mitte tuntud (3) Tulnud algselt a. 1979, USENET oli viis andmevahetuseks arvutite vahel kasutades algul Unixi UUCP (Unix-to-Unix-copy) protokolli ja hiljem NNTP protokolli, mis oli spetsiaalselt selle jaoks loodud. Ajaga lisandus juurde Newsgroupe, kuhu kasutajad said postitada artikleid ning nendele all ka postitada, ning iga Newsgroup kattis kindlat teemat. (1) Lühidalt saab seda kutsuda Redditi ja teiste foorumil põhinevate veebilehtede eelkäijaks (samas ka sotsiaalmeedia eelkäija). Tänapäeval on USENET ja seega ka Newsgroupid veel kasutusel, kuid nende põhikasutus on üle aja muutunud. Tänapäeval on selle vanat põhifunktsiooni (artiklite postitamine, kommentaarid jne) asendanud sajad erinevad sotsiaalmeedia veebilehed ja/või rakendused ning nüüd kasutatakse seda tihti BitTorrenti alternatiivina või lihtsalt failide saatmiseks, sest vajadusel on läbi selle võimalik saata suuri faile. (2) Archie kadunud, kuid asendatud (5) Algul nähtud a. 1986
Read more

Artikkel "Anarchism Triumphant..." (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 10)

Image
Artikkel " <insert article with overly long name here> " arvustus "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" (ka teatud oma sünonüümi alt "<insert article with overly long name here>") on Eben Mogleni poolt kirjutatud artikkel, mis käsitleb intellektuaal omandit, autoriõigust ning n-ö vabavara (sobivam nimi ikkagi Libre tarkvara). Mogleni arvamus oli, et vabavara lõpuks muudab seadust seoses autoriõigustega ning kuigi autoriõigus on tänapäeval ikka olemas, osad tema mõtted on ikka tõeks saanud, olgu see tervenisti või ainult osaliselt. Üks Mogleni põhiuske oli vabavaralt tulevate võimaluste võimsus üle ükskõik mille, mida omandtarkvara suudab maailmale pakkuda. See osa tundub tänapäeval täitsa realiseerunud asjana. Omandtarkvara on ikka olemas, aga üle maailma on võetud kasutusele GitHub jne ilma piiranguteta, mis kindlasti tuleksid omandtarkvaraga. Veel üks asju, mille poolest Moglen oli õige on seoses uute projektidega n
Read more

3 Põnevat IT-lahendust (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 1)

Image
Docker Revolutsiooniline! (2) Tulnud välja aastal 2013, Docker on tarkvaraplatvorm, mis võimaldab haldada n-ö konteinereid. See küll ei olnud esimene oma liigist, konteineritega tegelevaid rakendusi oli juba olemas, aga Dockerit eristas see kuidas seda implementeeriti – lubades kõiki konteinereid jooksutada kõikidel seadmetel, mis toetavad Dockerit. (1) Apple Newton Põrus läbi. (3) Newton oli Apple'i esimene PDA ( personal digital assistant ) ning tuli välja 1993. See oli innovaatiline, pakkudes näiteks käekirja tuvastamist, aga lõpuks see ikka põrus läbi. Vaieldavalt selle suurim probleem oli ka selle suurim innovatsioon, käekirja tuvastamine lihtsalt ei olnud piisavalt täpne ja oli tihti vigane. Lisaks, oli see ka liiga kallis tavatarbijale ning tuli välja sarnasel ajal kui Palm Pilot millega see lõpuks konkureeris. (6) Microsoft Kin ???? (4) Sihtides sotsiaalmeedia kasutajaid, Microsoft tuli Verizoni jaoks välja Microsoft Kiniga aastal 2010, mis kohe esimest päevast põrus läbi.
Read more