Traditsioonilised meediakanalid/väljaanded (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 3)

The Wall Street Journal

kasutab uut meediat oskuslikult

Alustades printimist 1889 a., The Wall Street Journal (WSJ) on maailma üks suurimaid ajalehti, keskendudes kõvasti äri ja majandusega seotud teemadele.

Uue meedia poolest, minu meelest on nende veebileht hea kujundusega ning on võetud kasutusele digitaalmeedia plussid (näiteks pidevalt muutuvad aktsia numbrid). Selle poolest tundub nende X-i (varem teatud kui Twitter, rest in peace) kasutus ka hea, nad ei kasuta seda ainult, et oma artikleid sinna linkida vaid nad teevad platvormile sobivaid postitusi ka (# postitused, küsitlused jne).

Edaspidi minnes nad hakkavad aina rohkem keskenduma digitaalmeediale ja ajaga kaasaminemisele, vähemalt nii ütles peatoimetaja Emma Tucker ning seda ka toetab nende väljaannete kogus. Aastast 2018-2023 on füüsiliste ajakirjade kogus kahanenud peaaegu pooleks samal ajal kui kogu tellimuste arv on tõusnud 50% võrra. Pean nõustuma, et füüsilisel ajakirjal on raske tulevik.


Gannett media

uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis

Loodud 1906 a. ning pärast 2015 a. jagades end Tegnaks (mis keskendus ülekannetele) ja Gannetiks (mis keskendus ajakirjadele), Gannett meedia konglomeraatil ei ole olnud eriti sujuv üleminek uuele meediale.

Peale nende uue meedia, millest ma kohe räägin, nad on sattunud hätta sellega, et füüsilisi ajalehti on liiga kallis välja jagada ja nad ei liigu piisava kiirusega digitaalmeedia poole. 2022 a. teenisid nad digitaalmeedia pealt kasumit, aga sellega nad pidid füüsiliste ajakirjade kulu katma ja nende aktsia lagunes. Lisaks nad korra katsetasid n-ö AI-ga uudiseid kirjutada, aga see kukkus ka läbi

Nüüd oma arvamuse poolest, vaadates nende suurima väljaande (USA Today) veebilehte, X-i ja Facebooki, ma ei näe, et nad midagi innovatiivsed teeks ning see mis nad juba teevad ei tundu mulle hea kvaliteediga. Nende veebileht on minu arust päris kohutav: kujundus/paigutus on väga lahja, kõik on esitatud samamoodi ning ei hakka veebilehe ülemisest osast rääkima. Sotsiaalmeedia poolest nad lihtsalt ei tee midagi huvitavat, postitavad linke oma enda artiklitele ja see kõik.


Kasutatud allikad:

1 - https://www.wsj.com/about-us

2 - https://www.nytimes.com/2023/10/05/business/media/emma-tucker-wall-street-journal.html

3- https://www.statista.com/statistics/193788/average-paid-circulation-of-the-wall-street-journal/

4 - https://www.gannett.com/about/

5 - https://www.poynter.org/reporting-editing/2022/gannett-reports-disastrous-financial-results-layoffs-are-coming/

6 - https://edition.cnn.com/2023/08/30/tech/gannett-ai-experiment-paused/index.html

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 2)

Image
USENET Newsgroups ikka veel olemas, kuid mitte tuntud (3) Tulnud algselt a. 1979, USENET oli viis andmevahetuseks arvutite vahel kasutades algul Unixi UUCP (Unix-to-Unix-copy) protokolli ja hiljem NNTP protokolli, mis oli spetsiaalselt selle jaoks loodud. Ajaga lisandus juurde Newsgroupe, kuhu kasutajad said postitada artikleid ning nendele all ka postitada, ning iga Newsgroup kattis kindlat teemat. (1) Lühidalt saab seda kutsuda Redditi ja teiste foorumil põhinevate veebilehtede eelkäijaks (samas ka sotsiaalmeedia eelkäija). Tänapäeval on USENET ja seega ka Newsgroupid veel kasutusel, kuid nende põhikasutus on üle aja muutunud. Tänapäeval on selle vanat põhifunktsiooni (artiklite postitamine, kommentaarid jne) asendanud sajad erinevad sotsiaalmeedia veebilehed ja/või rakendused ning nüüd kasutatakse seda tihti BitTorrenti alternatiivina või lihtsalt failide saatmiseks, sest vajadusel on läbi selle võimalik saata suuri faile. (2) Archie kadunud, kuid asendatud (5) Algul nähtud a. 1986
Read more

Artikkel "Anarchism Triumphant..." (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 10)

Image
Artikkel " <insert article with overly long name here> " arvustus "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" (ka teatud oma sünonüümi alt "<insert article with overly long name here>") on Eben Mogleni poolt kirjutatud artikkel, mis käsitleb intellektuaal omandit, autoriõigust ning n-ö vabavara (sobivam nimi ikkagi Libre tarkvara). Mogleni arvamus oli, et vabavara lõpuks muudab seadust seoses autoriõigustega ning kuigi autoriõigus on tänapäeval ikka olemas, osad tema mõtted on ikka tõeks saanud, olgu see tervenisti või ainult osaliselt. Üks Mogleni põhiuske oli vabavaralt tulevate võimaluste võimsus üle ükskõik mille, mida omandtarkvara suudab maailmale pakkuda. See osa tundub tänapäeval täitsa realiseerunud asjana. Omandtarkvara on ikka olemas, aga üle maailma on võetud kasutusele GitHub jne ilma piiranguteta, mis kindlasti tuleksid omandtarkvaraga. Veel üks asju, mille poolest Moglen oli õige on seoses uute projektidega n
Read more

3 Põnevat IT-lahendust (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 1)

Image
Docker Revolutsiooniline! (2) Tulnud välja aastal 2013, Docker on tarkvaraplatvorm, mis võimaldab haldada n-ö konteinereid. See küll ei olnud esimene oma liigist, konteineritega tegelevaid rakendusi oli juba olemas, aga Dockerit eristas see kuidas seda implementeeriti – lubades kõiki konteinereid jooksutada kõikidel seadmetel, mis toetavad Dockerit. (1) Apple Newton Põrus läbi. (3) Newton oli Apple'i esimene PDA ( personal digital assistant ) ning tuli välja 1993. See oli innovaatiline, pakkudes näiteks käekirja tuvastamist, aga lõpuks see ikka põrus läbi. Vaieldavalt selle suurim probleem oli ka selle suurim innovatsioon, käekirja tuvastamine lihtsalt ei olnud piisavalt täpne ja oli tihti vigane. Lisaks, oli see ka liiga kallis tavatarbijale ning tuli välja sarnasel ajal kui Palm Pilot millega see lõpuks konkureeris. (6) Microsoft Kin ???? (4) Sihtides sotsiaalmeedia kasutajaid, Microsoft tuli Verizoni jaoks välja Microsoft Kiniga aastal 2010, mis kohe esimest päevast põrus läbi.
Read more