Tarkvaralitsensid (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 7)

Ärivaraline litsents

Siit loetelust kõige kinnisem litsents. Vabalt levitamine on keelatud või lubatud, aga piiratud määral vastavalt litsentsi tingimustele. Kood ei ole avatud ning edasiarendus pole lubatud.

Litsentsi plussid tulevad selle n-ö kinnisusest. Tarkvara levitamise ja kasutuse üle on rohkem võimu, rohkem kontrolli, mis on tagatud läbi seaduse. Miinusteks on siis selle läbipaistvuse puudumine, sest keegi teine ei näe seotud lähtekoodi ning kasutajatel puuduvad mõned õigused, mis neile kasu võib tuua.

Ärivaralist litsentsi võiks eelistada juhul, kui intellektuaal omandi on üpris tähtis ja / või on soovitud tarkvara levikut piirata. Parim litsents raha teenimiseks.


GNU GPL

Võrreldes ärilitsentsidega väga vaba, kuid ühe asja poolt kinnisem kui BSD litsents. Tarkvara on avatud lähtekoodiga ning seda on lubatud: kasutada, levitada, muuta ja edasiarendada.

Litsentsi plussid ja miinused tulevad selle vabadusest. Tavakasutajate jaoks on litsents hea ja sõbralik, neil on praktiliselt kõik lubatud ja tarkvara edasiarengusse võib panustada igaüks. Eripäraks edasiarengul on siis see, et kõik edasiarengud peavad kasutama sama litsentsi, mis teeb raha teenimise osade jaoks raskemaks.

Raha teenimiseks pole see litsents parim, aga on hea, kui on vaja arendada või ajaga kaasas hoida projekti - olgu see suur või väike - millega üks inimene hakkama ei saaks (nt: Linux distrod).


BSD litsents

Praktiliselt igatipidi sama nagu GNU GPL peale ühe suure erinevuse, nimelt: tarkvarast loodud edasiarendused ei pea kasutama sama litsentsi ehk keegi võib otsustada luua peidetud lähtekoodiga tarkvara, mis enam ei ole n-ö Librevara.

Põhiline põhjus seda litsentsi kasutada on siis juhul, kui soovid seda võimalikult palju levitada, sest BSD litsentsil on igaühel põhjus seda kasutada / edasiarendada.



Kasutatud allikad:

1 - https://gratisography.com/photo/cat-boss-office/

2 - https://www.shutterstock.com/image-photo/beige-cat-headphones-using-silver-laptop-1764311762

3 - https://www.istockphoto.com/photo/bengal-cat-in-glasses-works-at-the-table-on-the-computer-gm1397756029-452089593


.-. .- -- ... . ... ....... .-.. .- ..- .-. ... --- ---

Suvalised (blogiga seotud) mõtted:

  • Pole eriti midagi huvitavat rääkida / kirjutada seekord.
  • Piltide poolest otsustasin seekord leida Stock pilte kassidest, mis on teemaga õrnalt seotud.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 2)

Image
USENET Newsgroups ikka veel olemas, kuid mitte tuntud (3) Tulnud algselt a. 1979, USENET oli viis andmevahetuseks arvutite vahel kasutades algul Unixi UUCP (Unix-to-Unix-copy) protokolli ja hiljem NNTP protokolli, mis oli spetsiaalselt selle jaoks loodud. Ajaga lisandus juurde Newsgroupe, kuhu kasutajad said postitada artikleid ning nendele all ka postitada, ning iga Newsgroup kattis kindlat teemat. (1) Lühidalt saab seda kutsuda Redditi ja teiste foorumil põhinevate veebilehtede eelkäijaks (samas ka sotsiaalmeedia eelkäija). Tänapäeval on USENET ja seega ka Newsgroupid veel kasutusel, kuid nende põhikasutus on üle aja muutunud. Tänapäeval on selle vanat põhifunktsiooni (artiklite postitamine, kommentaarid jne) asendanud sajad erinevad sotsiaalmeedia veebilehed ja/või rakendused ning nüüd kasutatakse seda tihti BitTorrenti alternatiivina või lihtsalt failide saatmiseks, sest vajadusel on läbi selle võimalik saata suuri faile. (2) Archie kadunud, kuid asendatud (5) Algul nähtud a. 1986
Read more

Artikkel "Anarchism Triumphant..." (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 10)

Image
Artikkel " <insert article with overly long name here> " arvustus "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" (ka teatud oma sünonüümi alt "<insert article with overly long name here>") on Eben Mogleni poolt kirjutatud artikkel, mis käsitleb intellektuaal omandit, autoriõigust ning n-ö vabavara (sobivam nimi ikkagi Libre tarkvara). Mogleni arvamus oli, et vabavara lõpuks muudab seadust seoses autoriõigustega ning kuigi autoriõigus on tänapäeval ikka olemas, osad tema mõtted on ikka tõeks saanud, olgu see tervenisti või ainult osaliselt. Üks Mogleni põhiuske oli vabavaralt tulevate võimaluste võimsus üle ükskõik mille, mida omandtarkvara suudab maailmale pakkuda. See osa tundub tänapäeval täitsa realiseerunud asjana. Omandtarkvara on ikka olemas, aga üle maailma on võetud kasutusele GitHub jne ilma piiranguteta, mis kindlasti tuleksid omandtarkvaraga. Veel üks asju, mille poolest Moglen oli õige on seoses uute projektidega n
Read more

3 Põnevat IT-lahendust (E-ITSPEA ajaveebiartiklid etteantud teemadel 1)

Image
Docker Revolutsiooniline! (2) Tulnud välja aastal 2013, Docker on tarkvaraplatvorm, mis võimaldab haldada n-ö konteinereid. See küll ei olnud esimene oma liigist, konteineritega tegelevaid rakendusi oli juba olemas, aga Dockerit eristas see kuidas seda implementeeriti – lubades kõiki konteinereid jooksutada kõikidel seadmetel, mis toetavad Dockerit. (1) Apple Newton Põrus läbi. (3) Newton oli Apple'i esimene PDA ( personal digital assistant ) ning tuli välja 1993. See oli innovaatiline, pakkudes näiteks käekirja tuvastamist, aga lõpuks see ikka põrus läbi. Vaieldavalt selle suurim probleem oli ka selle suurim innovatsioon, käekirja tuvastamine lihtsalt ei olnud piisavalt täpne ja oli tihti vigane. Lisaks, oli see ka liiga kallis tavatarbijale ning tuli välja sarnasel ajal kui Palm Pilot millega see lõpuks konkureeris. (6) Microsoft Kin ???? (4) Sihtides sotsiaalmeedia kasutajaid, Microsoft tuli Verizoni jaoks välja Microsoft Kiniga aastal 2010, mis kohe esimest päevast põrus läbi.
Read more